“Mälu püsivus” on õlimaal, mille valmista Hispaania kunstnik Salvador Dali 1931. aastal. , Teost algselt oli Julien Levy Galeriis, kuid alates 1934. aastast on kunstiteos New Yorgi modernses kunsti muuseumis (Museum of Modern Art), kuhu on see jõudnud läbi eraisiku annetuse. Salvador Dali üks tuntuim sürrealistlik maal “Mälu püsivus”  on tuntud ka kui “Sulanud aeg” ja “Pehmed kellad”, sest täpne tõlge inglisekeelsele vastele “The persistence of memory” puudub. Maali mõõtmed on kõigest 24cm x 33cm. Valisin just selle teose, sest mulle tohutult meeldib Salvador Dali looming ning teos “Mälu püsivus” on üks kuulsamaid näiteid Dali loomigus. Lisaks meeldib mulle, et teos tundub lihtne, kuid see eest sügavamõtteline.  

Kui vaadata teose värve siis märkan, et maal jaguneb justkui kaheks. Ülemises osas on näha heledaid, soojasid värve, kuid kui vaadata alumist osa siis paistavad silma tumedad ja külmad värvid. Kui tõmmata kujutleva joone ülemisest paremast nurgast, kus on kasutatud sinist värvi, alumise parema nurgani, kus on kasutatud peaaegu musta, kui mitte täiesti musta värvi, siis märkame, et mida rohkem liigume alla poole seda süngemaks värvid lähevad. Tume maapind ja hele taevas moodustavad tasakaalu ja harmooniat. Kunstiteosel on tugevalt toodud esile kontuurjooned, neid märkame teose vasakul poolel, näiteks kus on selgelt eristatav laua ja mere piir ning ka teose paremas nurgas, kus on selgelt piiritletud mäestiku ja taeva piir. Erandiks on vaid keskel olev kujutis, mis hajub paremale. Maalil kasutatud vormid on mahulised. Maalitekstuuri osas esineb erinevusi, kui teos jaotada keskelt kaheks, siis teose vasakpool on matjas, kuid teose paremas nurgas olevad mäed justkui läigivad.

Teose fookus langeb tundmatule olendile maali keskel, kuid samas tõmbavad tähelepanu ka sulanud kellad, mis on maalil erinevatesse kohtadesse paigutatud. Teosel on näha nelja kella, millest kolm on justkui sulanud ning neljas jäänud enda tavapärasesse olekusse. Arvestades, et maalitud on õlivärvidele väiksemõõtmelisele lõuendile siis on erakordselt muljetavaldav detailsus, nimelt neljandal kellal näeme ronimas sipelgaid. Lisaks sipelgatele on ühel kellal istumas kärbes. Kärbes ja sipelgad on selle teose ainsad elusolendid. Lisaks on teosel konkreetseid sirgeid jooni, mis vastanduvad sulanud kellade voolavatele joontele ning kogutervikuna tekitavad tasakaalu. Teose liikumist annavad samuti edasi voolavad kellad ning ka teadmatu olend teose keskel, mille parempoolne ots on jäänud häguseks. See tekitab mulle tunde, et maali paremal pool asuv tumedam vari on justkui must auk, mis tõmbab enda poole esemeid. Sellepärast ka kellad voolama hakkasid.

Maal kujutab kunstniku selleaegset mõttemaailma, mis põhineb pehmusel ja kõvadusel ning nende vastandumist. Algselt usuti, et Dali sai inspiratsiooni Albert Einstein’lt, kes töötas välja relatiivsusteooria, kuid hilisemas intervjuus autoriga selgus, et idee pärineb päikse käes sulavast juustust. Teose tagaplaanil olevad kaljud on Cap de Creusi mägi, mis pärinevad Dali eluperioodist, kus ta elas Kirde-Kataloonias. See mägi on ainus sümbol, mis pärineb reaalsusest. Oranž kell, mis on kaetud sipelgatega, kes sümboliseerivad Dali loomingus mädanemist ja surma. Sulavad kellad ja sipelgatega kaetud kell sümboliseerib aja tähtsusetust ning lisaks viitab teose unenäolisusele. Teose keskel olev teadmatu elukas on tekitanud palju arutelu ning on olemas teooria, mis väidab, et tegu on lõpetamata inimesega. Arvatakse, et tegu võib olla Dali endaga, sest seda sümbolit on märgata ka teistes Dali teostes.

Salvador Dali põhiidee oli edasi anda enda välja töötatud paranoia-kriitilise meetodi ning antud teos on saanud Dali loomingu sümboliks. Teose idee on panna vaatajad avardama oma fantaasiamaailma ning vähendama reaalsustaju. Minu nägemus teosest on see, et tuleb elada hetkes ning aeg on kõigest fiktsioon. Sellele viitavad kellad, mis näitavad kõik erinevat kella ning viitavad aja tähtsusetusele. Aeg justkui seisab ja kõik, mis minevikust meile järgi jääb on mälestused.

Kasutatud materjal:

https://en.wikipedia.org/wiki/The_Persistence_of_Memory

https://et.wikipedia.org/wiki/Salvador_Dal%C3%AD

Kangilaski, J. (1998) Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kirjastus ,,Kunst”

Weyers, F. (2006) Väike kunstiraamat. Salvador Dali. Tallinn: kirjastus Koolibri

Roosikrantsi 15 aadressil asub 1911-1912 aastal valminud Jacques Rosenbaumi suurim üürmaja Gustav Leppenbergi maja. Tol ajahetkel kui maja valmis põimusid omavahel tugevalt barokk ja juugend stiil ning seda maja võib pidada juugendbarokseks ehitiseks.

Kasutatud on täiesti sümmeetrilist fassaadikompositsiooni, mida rõhutab suure
kaaraknaga hoone ehisfrontoon ja laiad kivipiirdega rõdud. Kasutatud on rohkelt
ehiselemente: geomeetrilised rõdupiirded, dekoreeritud pilastrid, lõvipead ja girlandid. Lisaks on kasutatud erinevaid materjale ning värvilisi elemente.

24. märtsil 2019. aastal külastasin Kumu kunstimuuseumi näitust nimega „Salatoimikud“. Näitusel on välja toodud üheksakümnendate kunstiteosed, see on osa Eesti Vabariik 100. sünnipäeva sündmuste programmist. Koos sissejuhatuse („Intro“) ning näitust raamiva teemaga („Reaalsuse vool: Sotsiaalsed transformatsioonid I & II“) on näitus jagatud kaheksaks osaks, mille alapealkirjad on: „Eesti uuringud“, „Kübertorn“, „Fenomen: kommertsperformance“, „Maksuliinsuse metamorfoosid“, „Feminiinne/ feministlik“ ja „Autompsyko Supervegos“. Näitus kui tervik oli väga huvitav, kuid kohati veider. Palju oli videona salvestatud teoseid. Valisin selle kunstinäituse, sest tegu oli maineka muuseumiga ning näituse kirjeldus oli kaasahaarav.

• 

• 

• 

Teos, mida valisin on interaktiivne ruumiinstallatsioon. Teose pealkiri on „Hull büroo“ ning autor on Ando Keskküla, ruumiinstallatsioon valmis 1997. aastal. Astudes installatsioonile lähemale, hakkavad asjad kontoris liikuma. See kujutab endast tüüpilist 90ndate kontorit, tollasele ajale vastava mööbli ja tehnikaga. Pealkiri ning installatsioonis toimuv tegevus on kooskõlas ning toolide liikumised annavad märku büroos olevast segadusest.

Ruumiinstallatsiooni mõte oli näidata 90ndate perioodi. Eesti Vabariik on taas saavutanud iseseisvuse ning Nõukogude Liidu võim on lahkunud. Selle kaasneb kaos ning hullus büroos. Hullus võib seisneda selles, et majandusreformid ja kiired muutused 90ndatel tõid kaasa tööpuuduse kasvu ning büroos pole piisavalt töötajad. Kui keskenduda mantlile, mis lõpus mööda seina alla kukub, siis see võib sümboliseerida Nõukogude võimu lahkumist Eestist ning toolid on kui ametikohad, mis viskavad võõra võimu esindajad ametilt välja ja tekivad uued kohad.